Jõulutunneli toetuseks

Jõulutunnel tuleb taas. Sel korral suurema eesmärgiga kui kunagi varem – luua psüühiliselt katkiste laste ja noorte jaoks ravikodu, kus terveneda, et taas iseendaga toime tulla. Kaasates nende ravisse ka vanemaid.

Jõulutunnel toetab mõtte algatajaid, aga ravikodu saame rajada vaid ühiskoos.

Kogutud

Annetuslepingud on sõlminud ettevõtted järgmises mahus:

ARCWOOD: 48 000,-
VESTENMIX: 12 000,-
IKO ENERTHERM: 10 260,-
THERMORY: 10 000,-
RAITWOOD: 10 000,-
ENEREST: 5 040,-

 

Kellele on ravikodu vaja?​

Kümme aastat tagasi Euroopa Liidus tehtud uuringud näitavad, et iga viies laps ja nooruk kannatab arengu-, tundeelu- või käitumishäire all. Igal kaheksandal on diagnoositud vaimne häire ning ta vajab abi. Need numbrid räägivad katkistest hingedest meie keskel – katki on noored teinud sageli ümbritsevad inimesed, kas siis lähedased või kaugemad, kuid liiga sageli on põhjuseks olnud ka vägivald. Vaid väikesel osal on psüühilised häired kaasa sündinud.

Mis põhjustab noortes vaimse trauma?

 

  • koolikiusamine

  • netikiusamine

  • lähedase kaotus ja lein

  • koduvägivald, füüsiline, vaimne või seksuaalne vägivald

  • stress ja läbipõlemine

  • geneetiline eelsoodumus

Millised võivad olla vaimse trauma tagajärjed?

  • õpi- ja keskendumisraskused

  • anoreksia ja teised söömishäired

  • depressioon

  • kapseldumine ja emotsionaalne tuimus, apaatia kõige vastu

  • ärevushäired, paanikahood, hirmud ja foobiad

  • sundmõtted ja -teod

  • enesetapumõtted ja suitsiidikäitumine

  • madal enesehinnang, vajadus enesele valu tekitada

  • kiindumussuhtehäired

Ühekordne
annetus
10€
25€
50€
100€




Püsiannetus
Vali pank

a/a EE187700771004149597 BIC/SWIFT: LHVBEE22

Ravikodu vajavate inimeste lood

Kaire lugu (12)

Lugemiseks kliki
Selleks, et kasuisa enam mind naisena ei näeks ega sooviks, lõpetasin söömise. Toit tema lauas ei läinul mul lihtsalt alla. Ema, kes ei teadnud või ei tahtnud teada, mis minuga sünnib, viis mind arsti juurde. Mind tunnistat söömishäirega autistiks ning kirjutati tabletid. Kuidas rääkida? Mul oli kohutavalt häbi! 12-aastased ju ei seksi! Kuidas saaksingi ma seda kellegagi rääkida? Kinnises noorteosakonnas olemine oli minu jaoks karistus. Läks tükk aega, kui ma mõistsin, et uste lukushoidmine osakonnas pole mulle karistuseks selle eest, et ma seksisin 12-aastasena oma kasuisaga. Ja siis veel palju aastaid, kui ma julgesin kellelegi sellest haiglas rääkida. Tema aga ei lõpetanud minu kasutamist ka siis, kui haiglaosakonnast nädalavahetuseks koju lasti...

Kaspari lugu (11)

Lugemiseks kliki
Koolis läheb mul hästi. Veel. Minu endaga enam mitte. Mõtlen kogu aeg paaniliselt, mis ootab mind koju jõudes eest. Eile oli see nii: teen ukse lahti, isa istub kaksiratsi ema seljas ja taob tema pead vastu põrandat. Mul on hirm. Ja kohutavalt häbi. Panen ukse kinni, istun hiirvagusi koridorinurgas. Ootan, kuni kõik on jälle möödas. Lõpuks saabub vaikus. Ma teen end väikeseks, peaaegu olematuks. Avan uuesti ukse ja püüan teha näo, et ma ei näinud midagi.

Margiti lugu (17)

Lugemiseks kliki
Juba mõnda aega ei tundnud ma end enam ära. Midagi justkui oli minus nihkes – mul oli keeruline enda tundeid ohjata, mul oli raskusi asju mäletada. Päeva jooksul võis minu meeleolu kõikuda tohutult – ülirõõmsates kõrgustes lenneldes, tohutu kiirusega mõtteid raskustega järgides, asju toas pidevalt ümber tõstes. Kõik oli võimalik- ma olin kõikvõimas. Ja seejärel, täiesti ootamatult paiskudes lõputusse kuristikku, musta ja liikumatut, mis halvas mu liikmed, mõtted ja tegutsemise. Millelgi polnud mõtet...elul polnud mõtet...minul polnud mõtet... Lõpuks sain ma haiglas diagnoosi – maanilis-depressiivne häire, bipolaarsus ja ma sain ravimid. Mul pole aga õrna aimu, kuidas ma sellega elada peaksin suutma, kuidas sellega leppida...kuidas sellega suuta oma gümnaasiumiharidust lõpetada...Milleks ma üldse elus enam kõlban???

Üks võimalik lahendus

Täna pöördutakse noorte vaimsete häiretega enamasti perearsti poole ja eriti raske psüühilise häire korral saadetakse laps haiglaravile. Ravitakse sümptomeid – depressiooni, toitumishäireid, ärevust, paanikat, aga sageli ei jõutagi tegeliku põhjuseni, mis tekitas selle sügava hingetrauma.

Hollandi, Taani, Norra, Rootsi ja Soome kogemused näitavad, et häid tulemusi psüühikahäirete ravis annab miljööteraapiline ravikodu. Miljööteraapia on teaduspõhine psühhiaatriline ravimeetod, mis loob noore jaoks ööpäevaringselt turvalise ning toetava keskkonna, kus aidatakse esile pääseda noore tugevatel külgedel.

Teraapia alustalaks on professionaalne meeskond ja süsteemne nõustamine, keskkond ja suhted, mis koos toimides toetavad noore sotsiaalset toimetulekut ja kindlustunnet. Väga tähtis osa miljööteraapilise ravikodu töös on ka tööl lastevanematega, sest see on keskkond, kuhu laps peab peale ravi tagasi pöörduma.

Jõulutunneli eesmärk

Jõulutunnel 2019 kutsub toetama miljööteraapilise ravikodu loomist. Ravikodust saavad abi 12-18aastased noored, kel on tundeelu probleemid mistahes põhjustel ning kes vajavad pikaajalist teraapiat psüühiliste häiretega toimetulekuks. Jõulutunneli kogutud annetustega plaanitakse rajada ravikodu esimene maja, kus noored saavad turvalises ja toetavas keskkonnas ööpäevaringset miljööteraapilist toetust ja vajalikku ravi. Ravikodu pakub tuge ja nõustamist ka lapse perekonnale.

Suur unistus

Jõulutunneli annetustega rajatav maja on esimeseks sammuks pikajalises plaanis arendada Eestis välja miljööteraapiline ravikompetents ja ravikodude võrgustik üle Eesti. Kompetentsikeskuse missiooniks ja ülesandeks on toetada sarnaste ravikodude loomist kõikidesse Eestimaa valdadesse.

MTÜ Oskar Alliku Kodu unistus ja visioon on rajada ravikodu ja kompetentsikeskus ühingule kingitud krundile Peedul, mis on olnud Pepleri miljööteraapilise ravikodu lastele teiseks koduks ehk nn Peedu-koduks, kus suviti on käidud. Tänu erinevatele kogunemistele ja koolitustele on paik tuttav ja oma ka teraupetidele. Lisaks kavandatavale majale näeb MTÜ pikaajaline visioon ette kompleksi arendamist koos töökodade, kooli ja teraapiakeskusega.

Miks just Peedu?

Elva lähistel asuva Peedu eriline loodus on ajalooliselt olnud rahva tervisele suunatud kasutusalaga. Juba 1949. aastal avati neljas endisaegses villas dispanser ja sanatoorium tuberkuloosihaigetele lastele, mis tegutses kuni 1968. aastani. Paigal on ka märgiline kultuurilugu, kus viiekümne aasta jooksul taastasid kirjanike puhkekodus oma vaimujõudu paljud Eesti jaoks olulised kirjanikud. Just siinsete metsade keskel on loonud oma teosed Paul Rummo, Kersti Merilaas, August Sang, Astrid Reinla (just siin on sündinud menusarja “Õnne 13” alustekst) ja Boris Kabur, Ilmar Sikemäe, Kalju Kangur, Hando Runnel, Sirje ja Peeter Olesk jpt. tuntud kultuuritegelased.  

Krundil asuvad juugendlikud puitvillad rajas 1920ndate lõpus tartlasest pankur Oskar Allik. Pühendusega paiga rajajale kannab tema nime ka ravikodu taga seisev MTÜ Oskar Alliku Kodu. Täna on krundil asuvad eestiaegsed villad lagunemisohus, ravikeskuse arendamise pikaajaline plaan näeb lisaks uute majade ehitamisele ette ka nende renoveerimist ja kasutuselevõttu. Krunt, kuhu ravikodu tahetakse rajada, on heade inimeste poolt MTÜ-le annetatud ja detailplaneeringu muutmise taotlus rajada ravikodu Peedule Elva vallavalitsuses sisse viidud. Esimesed sammud ravikodu loomiseks on astutud, aga pikk maa on veel käia. Kaasates kohalikku kogukonda ning valda võib loodavast ravikodust saada paik, mille eeskujul luuakse sarnased ravikodud üle Eesti.

Peedu ravikodu rajamise eestvedaja

Laste ja noorte psühhiaater

Dr. Anne Daniel-Karlsen

Peedu ravikodu rajamise eestvedaja on lastearst ja psühhiaater Anne Daniel-Karlsen, 25 aastat tagasi Eesti esimese ravipedagoogilise kooli, Tartu Maarja Kooli, üks rajajatest. 10 aastat töötas Anne Norra Kuningriigis, Lillehammeri Kringsjøtune miljööteraapilises ravikodus peaarstina. Alates 2008. a on ta olnud miljööteraapia tutvustaja ja eestvedaja Eestis. Ta on pikka aega osalenud MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse ja Tartu Herbert Masingu Kooli rehabilitatsioonimeeskondade ning Tähtvere Avatud Naistekeskuse töös, abistades põhiliselt koduvägivalda kogenud lapsi. Viis aastat tagasi lõi ta koos Masingu kooli direktor Tiina Kallavusega Masingu kooli juurde Eesti esimese kuue kohaga miljööteraapilise ravikodu - Pepleri Ravikodu.

Jõulutunneli eestvedaja

Produtsent ja projektijuht

Ene-Maris Tali

Jõulutunneli eestvedaja on produtsent ja projektijuht Ene-Maris Tali Ta on Eesti Televisiooni 44-aastase staažiga produtsent, stsenarist ja toimetaja. Tema ideedest ning juhtimisel on sündinud sadu saateid. Neist kõige suuremat projekti - heategevussaadet Jõulutunnel - juhib ta kümnendat aastat.

Jõulutunneli annetustelefonid on avatud:

900 7701 annetad 5 eurot

900 7702 annetad 10 eurot

900 7703 annetad 25 eurot

info@peedukodu.ee
MTÜ Oskar Alliku Kodu
Vapramäe tn 15, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond
Registrikood: 80571515

Toetajad:

Telia Eesti, Võrdsete Võimaluste Voliniku Büroo ja Muinsuskaitseamet, keskkonna looja ja haldaja on loovagentuur VURR

ARCWOOD

THERMORY

WRIS AS

Close Menu